20. sajandi kirjanduse ajajoon

Events

Graafiline romaan ja koomiks

1831 - Present

Koomiks sai alguse juba enne 20. sajandit. Graafiline romaan on koomiksi alaliik, mis on mõeldud rohkem vanematele inimestele, kui lastele (teismelistele ja noortele täiskasvanutele). Graafilised romaanid pööravad rohkem tähelepanu draamale, seiklusele ja romantikale.
Esimene koomiks ilmus 19. sajandil, Rodolphe Tõpfferi poolt.

Modernism

1880 - 1945

Kui rääkida modernismist ja 20. sajandi kirjandusest, siis teame, et enne, kui 20. sajand alguse sai, oli modernism ammu juba hoo sisse võtnud. Tegemist on kirjanduslikuvooluga, mis on seotud teaduse arenguga, linnastumisega ja industrialiseerimisega. Selle eesmärk oli muuta traditsioonilised ja klassikalised ideed uuenduslikeks ideedeks. Modernism võttis osa nii kirjanduses ja kunstis kui ka nt poliitikas.

Ulmekirjandus

Approx. 1900 - Present

Ulmekirjandus on arenenud terve 20. sajandi jookus ja see areneb tänaseni. Tegemist on kirjandusstiiliga, mis kujutab maailmu, mida tegelikult olemas ei ole. Lisaks raamatutele, on tänapäeva ulmekirjanduses ka filme ja videomänge, kuid tollal ajal jäid inimesed ainult raamatute kirjutamise ja filmide tegemise peale.
Stiil ise hakkas laialdaselt levima alles 20.saj keskel. Ulmekirjandus jaguneb rühmadeks -
Imeulme - kus on maagia, seiklused ja üleloomulikud võimed (J.R.R Tolkien ,,Sõrmuste isand’’ (1954-1955))
Õudusulme - üleloomulikud sündmused eesmärgiga lugajaid hirmutada(S.King ,,Hiilgus’’(1977))
Teadusulme - ebareaalne tegevustik, ajas ja ka kosmoses rändamine(H.Wells ,,Maailmade sõda’’ (1898))

Teadvuse vool

1900 - 2000

Teadvuse vool on kirjandusstiil, kus toimus tegelase tunnete, mõtete ja teadvuse üleskirjutamine. Stiili eesmärgiks oli avada tegelaste sisemaailm täis mõtteid, tundeid ja otsuseid. Siis ei kirjeldatud tegelikkust, vaid hoopis reaalseid sündmusi. Näidatati tegelase hinge ja maailma läbi tema pilgu. Esimesena mõtles väljendi välja William James.
Stiili kasutasid ka nt James Joyce, Proust ja Virginia Woolf.
Esimene novell, mis kirjutati teadvuse voolus, oli ,,Pointed Roofs’’ Dorothy Richardsoni poolt, 1915. aastal.

Noor-Eesti

1905 - 1915

Noor-Eesti on 20. sajandi alguses kokku tulnud kirjanduslik rühmitus. See sai alguse Tartus loodud salajastest õpilasringidest. 1905. aastal ilmus esimene ,,Noor-Eesti’’ album.
Rühmitusse kuulusid tähtsamad autorid nagu F. Tuglas, G. Suits ja J. Aavik.

Futurism

1909

Futurism tekkis Itaalias ning hiljem kandus üle Euroopa. Eestisse jõudis futurism 1910. aastal manifestiga ajakirjanduse vahendusel.
Rajajaks peetakse Filippo Marinettit (1876-1944), kelle sulest ilmus ’’Loomise ja futurismi manifest’’ 1909. aastal. Futurismi tunnuseks võib pidada agressiivsust, liikumist, jõudu ja kus tundeid peeti nõrkuseks.
Luule futurismi ajal oli jõuline ja avameelne, kus struktuuriks oli trepp luule.
Eestis on üks futurismiteos nt ,,Moment’’ (1913).

Kadunud põlvkond

1914 - 1945

Kadunud põlvkonda kasutatakse mõistena, mis iseloomustab kirjanikke, kes on läbinud I Maailmasõja, mis on just nende loominguid mõjutanud. Selle aja autorid on sündinud vahemikus 1883-1900. Kadunud põlvkonnas kirjeldati nt jõukate inimeste eluviise, Ameerika unistuste surma või siis sõdimist ja kurbi lõppe.
Tuntumad kirjanikud on Ernest Hemingway ja Francis Scott Fitzgerald.

I Maailmasõda

1914 - 1918

I Maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi kirjanduses, mõjutades kõiki kirjandusstiile oma moraali ja kadunud põlvkonnaga. Esimese Maailmasõja lahinguid, kaotusi ja pingutusi kirjeldab Erich Remarque romaanis ,,Läänerindel muutusteta’’, mis ilmus 1929. aastal.

Siuru

1917 - 1919

Alustas tegevust kirjandusrühmitus Siuru. Rühmitus kirjutas vabameelseid ja avameelseid luuletusi. Sinna kuulusid luuletajad Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Friedebert Tuglas ja nende ainuke naisliige, Marie Under. Siuru muutis kirjanduse populaarsemaks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.

Sürrealism

Approx. 1920 - Present

Sürrealism on 20. sajandi kunsti ka kirjandusevool, kus tuleb olulisele kohale ebareaalsused, unenäod, hallutsinatioonid jne. Lihtsamalt öeldes, peab sürrealism unenägusid tähtsamaks kui reaalsust. Kunsti poole pealt on hästi kuulus Salvador Dali, aga kirjanduses kasutas mõistet esimest korda luuletaja Guillaume Apollinaire 1903. aastal.

,,Ulysses’’

1922

,,Ulysses’’ on James Joyce’i poolt kirjutatud suurromaan, mis võtab aset ühe ainsa päeva jooksul Dublinis. Tegemist oli hästi mõjuka ja olulise romaaniga 20. sajandi kirjanduse jooksul, kuna romaani sisu oli täis roppust ja seksuaalsusi, millest tol ajal ei kirjutanud väga ükski kirjanik. ,,Ulysses’’ motiveeris ka teisi kirjanike kirjutama rohkem vabamas stiilis.

,,Suur Gatsby’’

1925

,,Suur Gatsby’’ on Francis Scott Fitzgeraldi pool kirjutatud teos, mis läheb kadunud põlvkonna stiili alla. 1925. aastal kirjutatud raamatust võib leida palju kadunud põlvkonna iseloomulikke tunnuseid, nt jüukate inimeste eluviisi kirjeldus, Ameerika unistuste surm, kurb lõpp jne.

,,Tõde ja õigus"

1926 - 1933

,,Tõde ja õigus’’ on A.H. Tammsaare kuulsaim teos ning ka Eesti klassika. See räägib tavalisest Eesti maaelust ja äraelamisest karmides tingimustes, kus tuleb päevad läbi tööd teha, lapsi kasvatada, naabritega tegeleda jne.

Absurditeater

1950 - 1960

Absurditeater on modernistlik teatrikunst, mis ongi sõna otseses mõttes absurdsusi täis ehk ebaloogiline, ootamatu ja pöörduv. See sai tegelikult alguse juba 1896. aastal, aga hakkas välja kujunema alles 1950.ndatel Prantsusmaal. Tuntumad teosed on nt ,,Godot’d oodates’’ (1959), mille lavastas Samuel Beckett.

Biitnikud

1950 - 1960

Biitnikud olid ühiskonna madalamad lülid. Beat generatsiooni kirjanikud olid:
- Allen Ginsberg
- William S. Burroughs (“Alasti lõunasöök”)
- Jack Kerouac
- Lucien Carr
Üks Beat generatsiooni kirjanikest, Allen Ginsberg, oli homoseksuaal ning veetis mitu kuud vaimuhaiglas. Tema tuntuim luuletus on ,,Howl’’.

Postmodernism

Approx. 1950 - Approx. 2000

Tegemist on vastureaktsiooniga modernismile, mille tunnused on:
- Paranoilisus
- Pastišš
- Fragmentaarsus
Sellel pole ühtset ja absoluutset tõde. Kõik võib olla tõsi, olenevalt kontekstist. Eestisse jõudis postmodernism peale taasiseseisvumist. Seda hakati uurima 1950.ndate lõpu poole. Eesti kirjanikud, kes on seotud postmodernismiga on nt Hando Runnel, Mati Unt ja Emil Tode.

,,Doktor Živago’’

1957

Romaan ,,Doktor živago’’ kirjutas Boriss Pasternak, mille tegevus ulatub 20. sajandi esimestest aastatest II Maailmasõjani välja. Peategelaseks on Juri Živago.