20. sajandi kirjanduse ajajoon

Koomiks sai alguse juba enne 20. sajandit. Graafiline romaan on koomiksi alaliik, mis on mõeldud rohkem vanematele inimestele, kui lastele (teismelistele ja noortele täiskasvanutele). Graafilised romaanid pööravad rohkem tähelepanu draamale, seiklusele ja romantikale.
Esimene koomiks ilmus 19. sajandil, Rodolphe Tõpfferi poolt.

Kui rääkida modernismist ja 20. sajandi kirjandusest, siis teame, et enne, kui 20. sajand alguse sai, oli modernism ammu juba hoo sisse võtnud. Tegemist on kirjanduslikuvooluga, mis on seotud teaduse arenguga, linnastumisega ja industrialiseerimisega. Selle eesmärk oli muuta traditsioonilised ja klassikalised ideed uuenduslikeks ideedeks. Modernism võttis osa nii kirjanduses ja kunstis kui ka nt poliitikas.

Teadvuse vool on kirjandusstiil, kus toimus tegelase tunnete, mõtete ja teadvuse üleskirjutamine. Stiili eesmärgiks oli avada tegelaste sisemaailm täis mõtteid, tundeid ja otsuseid. Siis ei kirjeldatud tegelikkust, vaid hoopis reaalseid sündmusi. Näidatati tegelase hinge ja maailma läbi tema pilgu. Esimesena mõtles väljendi välja William James.
Stiili kasutasid ka nt James Joyce, Proust ja Virginia Woolf.
Esimene novell, mis kirjutati teadvuse voolus, oli ,,Pointed Roofs’’ Dorothy Richardsoni poolt, 1915. aastal.

Ulmekirjandus on arenenud terve 20. sajandi jookus ja see areneb tänaseni. Tegemist on kirjandusstiiliga, mis kujutab maailmu, mida tegelikult olemas ei ole. Lisaks raamatutele, on tänapäeva ulmekirjanduses ka filme ja videomänge, kuid tollal ajal jäid inimesed ainult raamatute kirjutamise ja filmide tegemise peale.
Stiil ise hakkas laialdaselt levima alles 20.saj keskel. Ulmekirjandus jaguneb rühmadeks -
Imeulme - kus on maagia, seiklused ja üleloomulikud võimed (J.R.R Tolkien ,,Sõrmuste isand’’ (1954-1955))
Õudusulme - üleloomulikud sündmused eesmärgiga lugajaid hirmutada(S.King ,,Hiilgus’’(1977))
Teadusulme - ebareaalne tegevustik, ajas ja ka kosmoses rändamine(H.Wells ,,Maailmade sõda’’ (1898))

Noor-Eesti on 20. sajandi alguses kokku tulnud kirjanduslik rühmitus. See sai alguse Tartus loodud salajastest õpilasringidest. 1905. aastal ilmus esimene ,,Noor-Eesti’’ album.
Rühmitusse kuulusid tähtsamad autorid nagu F. Tuglas, G. Suits ja J. Aavik.

Futurism tekkis Itaalias ning hiljem kandus üle Euroopa. Eestisse jõudis futurism 1910. aastal manifestiga ajakirjanduse vahendusel.
Rajajaks peetakse Filippo Marinettit (1876-1944), kelle sulest ilmus ’’Loomise ja futurismi manifest’’ 1909. aastal. Futurismi tunnuseks võib pidada agressiivsust, liikumist, jõudu ja kus tundeid peeti nõrkuseks.
Luule futurismi ajal oli jõuline ja avameelne, kus struktuuriks oli trepp luule.
Eestis on üks futurismiteos nt ,,Moment’’ (1913).

I Maailmasõda tõi kaasa suuri muutusi kirjanduses, mõjutades kõiki kirjandusstiile oma moraali ja kadunud põlvkonnaga. Esimese Maailmasõja lahinguid, kaotusi ja pingutusi kirjeldab Erich Remarque romaanis ,,Läänerindel muutusteta’’, mis ilmus 1929. aastal.

Kadunud põlvkonda kasutatakse mõistena, mis iseloomustab kirjanikke, kes on läbinud I Maailmasõja, mis on just nende loominguid mõjutanud. Selle aja autorid on sündinud vahemikus 1883-1900. Kadunud põlvkonnas kirjeldati nt jõukate inimeste eluviise, Ameerika unistuste surma või siis sõdimist ja kurbi lõppe.
Tuntumad kirjanikud on Ernest Hemingway ja Francis Scott Fitzgerald.

Alustas tegevust kirjandusrühmitus Siuru. Rühmitus kirjutas vabameelseid ja avameelseid luuletusi. Sinna kuulusid luuletajad Henrik Visnapuu, Johannes Semper, Artur Adson, Friedebert Tuglas ja nende ainuke naisliige, Marie Under. Siuru muutis kirjanduse populaarsemaks ja tõmbas sellele üldsuse tähelepanu.

Sürrealism on 20. sajandi kunsti ka kirjandusevool, kus tuleb olulisele kohale ebareaalsused, unenäod, hallutsinatioonid jne. Lihtsamalt öeldes, peab sürrealism unenägusid tähtsamaks kui reaalsust. Kunsti poole pealt on hästi kuulus Salvador Dali, aga kirjanduses kasutas mõistet esimest korda luuletaja Guillaume Apollinaire 1903. aastal.