20. sajandi kirjanduse ajajoon. Novella Uiga.

Ukraina päritolu vene kirjanik. Teosed oli satiirilised, kirjutas lühijutte. Paljastas oma juttudes sotsiaalset ebaõiglust. Mõjutas paljusid teisi kirjanikke, näiteks Daniil Harmsi.

Vene kirjanik, Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suurimaks psühholoogiks.

Rootsi kirjanik, kes on peamiselt tuntud oma näidendite poolest, tegeles ka kujundava kunstiga.

Marcel Proust oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud põhiliselt romaani ,,Kaotatud aega otsimas” järgi. Põhitähelepanu oli teadvuse voolu kujutavatel ja tundeid peenelt esitavatel põhineval proosal.

Tammsaare on Eesti ajaloo üks tähtsamaid kirjanikke, kirjutades mitmeid novelle ning jutustusi. Loomekarjääri kõrgajal valmis ,,Tõde ja õigus", millel on tänini Eesti kultuuriloos tähtis roll. Ta elatas end ainult kirjatööst, elas üle kaks haigust, millest tollel ajal üldiselt eluga ei pääsetud.

Iiri päritolu kirjanik, kes kasvas üles küll usulises peres, kuid ütles ise usust lahti. Teostes kasutas teadvuse voolu tehnikat. Kirjeldas teostes inimese teadvust, mõtteid ja tundeid.

Inglise kirjanik, esindab feministlikke vaateid, kaitseb naiste vaatepunkte. Ta on üks olulisemaid modernistliku romaani esindajaid.

Juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika[13] ning suur tähtsus on sümbolil ja allegoorial. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.
Kafkaism

Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane, üks Noor-Eesti eestvedajatest. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"

Eesti kirjanik, kelle tuntumateks raamatuteks on nn. Tootsi-lugude sari. Tema teosed on mõjutanud eesti keelepruuki. 1945 nimetati Eesti NSV rahvakirjanikuks.

Kirjanik, kes töötas ka ajakirjanikuna nii Eestis kui Lätis, kuulus Siuru rühmitusse. Tema järgi on loodud August Gailiti nimeline novelliauhind.

Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kasutas teostes teadvuse voolu, tungides tegelase hinge ja vaadates maailma läbi tema pilgu.

Vene kirjanduse hõbedase ajastu hing, suurim vene poetess. Ta on kõrgelt tunnustatud. Esindas teostes akmeismi, kasutas luules maalilisi kujundeid.

Saksa kirjanik, kes saavutas peamise tuntuse romaanikirjanikuna, kõige tuntum teos on ,,Läänerindel muutuseta", millega saavutas pea üleöise tuntuse. Oli austatud sõdur.

USA päritolu kirjanik. Kirjeldas oma teostes kadunud põlvkonna kannatusi, rääkis sõjast.

Aadlipäritolu vene kirjanik, 1945. sai temast USA kodanik, Franz Kafka romaani ,,Protsess” mõjul kirjutas oma detektiivromaani ,,Kutse tapalavale”, Dostojevski andis Nabokovile julguse kirjutada erootilisest ahvatlusest. Nostalgiline ja visuaalne kirjanik.

USA kirjanik, kirjutas II maailmasõja sündmustest läbi oma silmade.

Inglise kirjanik ja kriitik, kirjanikunime võttis Orwelli jõe järgi. Kirjutas palju mõjukaid teoseid, nende hulgas näiteks ,,1984" ja ,,Loomade farm". Pooldas isikuvabadust.

Poola kirjanik, kelle teosed on tugevalt mõjutatud Maailmasõdadest. Tema sõjaeelne kirjandus erines tugevalt sõjajärgsest.

Eesti kirjanik, oli osa Eesti Rahvusfondi juhatusest.

Vene kirjanik ja ajakirjanik, oli oma teostes väga avameelne.

Pani aluse postkolonialistlikule kirjandusele, mis uurib kolonialismi mõju inimese mõttemaailmale, analüüsib kolonialismi ja imperialismi kultuurilist pärandit. Columbia ülikooli inglise keele professor.

Eesti kirjanik, kes on kirjutanud paljude Eesti inimeste lemmikraamatud. Kirjeldab oma teostes 18-19. sajandi Eesti elu.

Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi, kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku lähtealust, realismi ja romantismi.

Kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole.
Esindajateks Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljov, Sergei Gorodetski, Ossip Mandelštam.

Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Futurismi iseloomustab luulekeele lihtsustamine ning vabavärsi kasutuselevõtt. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Autorinäide: Boriss Pasternak

Kadunud põlvkonnaks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.

Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Siurusse kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. 1919 läks Siuru konfliktselt laiali, kuigi ühingut üritati taastada, ei võtnud see enam hinge sisse.

Biitpõlvkonda kuulusid heaoluühiskonna väärtuste vastu võitlevad ameerika kirjanikud. Vastavasse kultuuri kuulub kunst, luule, džässmuusika ning rändav eluviis. Biitnikud käsitlesid avalikult seksuaalseid ja naisõigusi puudutavaid teemasid. Biitnikuid peetakse ka kaudselt hipide kultuuri tekkimise lätteks. Viimaseks biitnikuks peetakse William S. Burroughs nooremat (suri 1981) või Gregory Corsot (suri 2001).