20. sajandi kirjanduse ajajoon. Novella Uiga.

Tähtsad teosed

,,Nina" Nikolai Gogol

1836

,,Punane tuba" August Strindberg

1879

Raamat kirjeldab Stockholmi ühiskonda, oli esimene modernne Rootsi romaan, mis rääkis mehest, kes tahtis saada kirjanikuks.

,,Kevade" Oskar Luts

1912 - 1913

Oskar Lutsu kirjutatud tuntud teos, millel on ka järjed, ,Suvi", ,,Sügis".

,,Kaotatud aega otsimas" Marcel Proust

1913 - 1927

Seitsmeköiteline epopöa, koosneb 3031st leheküljest, paljude meelest 20. sajandi parima romaani autor ning kirjanik.

,,Metamorfoos" Franz Kafka

1915

Kafka kirjutatud novell. Novellis esineb ohtralt sümboleid ja novelli mõte toetub eksistsentsialismile. Novellis pole miski eriti selgelt seletatud, paneb siiamaani inimesi arutlema sündmuste üle.

,,Suur Gatsby" F.Scott Fitzgerald

1925

Autor pidas seda teost oma kõige paremaks teoseks. Seda raamatut lugesin ise esimest korda lapsena, siis sellest väga mitte midagi aru saamata. Hiljem lugesin seda uuesti, kohustusliku kirjanduse raames. Pean seda üheks oma lemmikraamatuks. Ma ei osanud kirjeldada, miks mulle see raamat meeldis, seega netist otsides leidsin artikkli, kus on päris mitu punkti, millega nõustun: https://101books.net/2015/01/30/20-reasons-the-great-gatsby-is-the-best-novel-ever/
(Kuigi maailma parimaks ma seda siiski ei pea)

,,Tõde ja õigus", A.H. Tammsaare

1926 - 1933

5-köiteline romaan. Käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 20. sajandil, tihti kasutatakse tegelasi kui eestlaste arhetüüpe.

,,Nipernaadi" August Gailit

1928

Ränduriromaan, mille nimi tegelane on Toomas Nipernaadi, tundmatu rändaja. Romaan novellides, selle järgi on tehtud ka film-

,,Hüvasti, relvad!" Ernest Hemingway

1929

Paljud faktid põhinevad kirjaniku enese elul. Lugu noorest Ameeriklasest, kes tahab sõtta minna.

,,Läänerindel muutuseta" E.M. Remarque

1929

,,Läänerindel muutuseta” on Erich Maria Remarque’i romaan sõjakoledustest Esimese maailmasõja päevil ja sõjast naasnute raskustest tavaellu tagasi pöördumisel. Romaani tõlgiti umbes 50 keelde, selle põhjal tehti ka film.

,,1984" George Orwell

1949

,,1984" on 1949. aastal ilmunud George Orwelli romaan (düstoopia) totalitaarsest tulevikuriigist. ,,1984" on viimane Orwelli kirjutatud raamat. Valiti 1999. aastal sajandi 100 parima raamatu hulka. Peetakse düstoopia kui žanri üheks ehedaimaks näiteks.

,,451° Fahrenheiti" Ray Bradbury

1953

Düstoopiline romaan, teaduslik fantastika. Seda raamatut soovitas mulle paar aastat tagasi mu kirjanduse õpetaja, kuid selle lugemiseni jõudsin alles sellel suvel. Raamatut on läbi aastate mitmeid korda tsensuuritud või isegi kohati keelatud, mis on veidi irooniline, sest raamat räägibki ju osaliselt tsensuurist.
It was a pleasure to burn!

,,Lolita" Vladimir Nabokov

1955

Valitud 20. sajandi saja parima ingliskeelse raamatu hulka, raamat tõlgendab Humbert Humberti ületamatut kirge noore neiu Lolita vastu. Tugevalt vastuoluline raamat, mis mängib lubatu ja keelatu piiril.

Kirjanikud

Nikolai Gogol

1809 - 1852

Ukraina päritolu vene kirjanik. Teosed oli satiirilised, kirjutas lühijutte. Paljastas oma juttudes sotsiaalset ebaõiglust. Mõjutas paljusid teisi kirjanikke, näiteks Daniil Harmsi.

Fjodor Dostojevski

1821 - 1881

Vene kirjanik, Ta kirjutas romaane, lühijutte ja esseid. Tema teosed käsitlevad inimpsüühikat 19. sajandi Venemaa poliitilistes ja sotsiaalsetes oludes. Kirjanduskriitikud on nimetanud teda üheks maailmakirjanduse suurimaks psühholoogiks.

August Strindberg

1849 - 1912

Rootsi kirjanik, kes on peamiselt tuntud oma näidendite poolest, tegeles ka kujundava kunstiga.

Marcel Proust

1871 - 1922

Marcel Proust oli prantsuse kirjanik, kes on tuntud põhiliselt romaani ,,Kaotatud aega otsimas” järgi. Põhitähelepanu oli teadvuse voolu kujutavatel ja tundeid peenelt esitavatel põhineval proosal.

A. H. Tammsaare

1878 - 1940

Tammsaare on Eesti ajaloo üks tähtsamaid kirjanikke, kirjutades mitmeid novelle ning jutustusi. Loomekarjääri kõrgajal valmis ,,Tõde ja õigus", millel on tänini Eesti kultuuriloos tähtis roll. Ta elatas end ainult kirjatööst, elas üle kaks haigust, millest tollel ajal üldiselt eluga ei pääsetud.

James Joyce

1882 - 1941

Iiri päritolu kirjanik, kes kasvas üles küll usulises peres, kuid ütles ise usust lahti. Teostes kasutas teadvuse voolu tehnikat. Kirjeldas teostes inimese teadvust, mõtteid ja tundeid.

Virginia Woolf

1882 - 1941

Inglise kirjanik, esindab feministlikke vaateid, kaitseb naiste vaatepunkte. Ta on üks olulisemaid modernistliku romaani esindajaid.

Franz Kafka

1883 - 1924

Juudi päritolu saksakeelne kirjanik, üks 20. sajandi silmapaistvamaid ja tähendusrikkamaid kirjanikke. Oma eluajal avaldas Kafka vaid üksikuid novelle ja esseid. Suurem kuulsus saabus pärast surma, kui tema sõber Max Brod avaldas Kafka käsikirjalise pärandi, mille autor ise oli määranud põletamisele.
Franz Kafka loomingus on seotud realism ja fantastika[13] ning suur tähtsus on sümbolil ja allegoorial. Kafka kõige olulisemad teemad on inimeksistentsi väljapääsmatus ja fatalism ning neist tulenev võõrandumine.
Kafkaism

Gustav Suits

1883 - 1956

Eesti luuletaja ja kirjandusteadlane, üks Noor-Eesti eestvedajatest. ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"

Oskar Luts

1887 - 1953

Eesti kirjanik, kelle tuntumateks raamatuteks on nn. Tootsi-lugude sari. Tema teosed on mõjutanud eesti keelepruuki. 1945 nimetati Eesti NSV rahvakirjanikuks.

August Gailit

1891 - 1960

Kirjanik, kes töötas ka ajakirjanikuna nii Eestis kui Lätis, kuulus Siuru rühmitusse. Tema järgi on loodud August Gailiti nimeline novelliauhind.

William Cuthberth Faulkner

1897 - 1962

Nobeli kirjandusauhinna laureaat, kasutas teostes teadvuse voolu, tungides tegelase hinge ja vaadates maailma läbi tema pilgu.

Anna Ahmatova

1898 - 1966

Vene kirjanduse hõbedase ajastu hing, suurim vene poetess. Ta on kõrgelt tunnustatud. Esindas teostes akmeismi, kasutas luules maalilisi kujundeid.

Erich Maria Remarque

1898 - 1970

Saksa kirjanik, kes saavutas peamise tuntuse romaanikirjanikuna, kõige tuntum teos on ,,Läänerindel muutuseta", millega saavutas pea üleöise tuntuse. Oli austatud sõdur.

Ernest Hemingway

1899 - 1961

USA päritolu kirjanik. Kirjeldas oma teostes kadunud põlvkonna kannatusi, rääkis sõjast.

Vladimir Vladimirovitš Nabokov

1899 - 1977

Aadlipäritolu vene kirjanik, 1945. sai temast USA kodanik, Franz Kafka romaani ,,Protsess” mõjul kirjutas oma detektiivromaani ,,Kutse tapalavale”, Dostojevski andis Nabokovile julguse kirjutada erootilisest ahvatlusest. Nostalgiline ja visuaalne kirjanik.

John Steinbeck

1902 - 1968

USA kirjanik, kirjutas II maailmasõja sündmustest läbi oma silmade.

George Orwell

1903 - 1950

Inglise kirjanik ja kriitik, kirjanikunime võttis Orwelli jõe järgi. Kirjutas palju mõjukaid teoseid, nende hulgas näiteks ,,1984" ja ,,Loomade farm". Pooldas isikuvabadust.

Czesław Miłosz

1911 - 2004

Poola kirjanik, kelle teosed on tugevalt mõjutatud Maailmasõdadest. Tema sõjaeelne kirjandus erines tugevalt sõjajärgsest.

Karl Ristikivi

1912 - 1977

Eesti kirjanik, oli osa Eesti Rahvusfondi juhatusest.

Sergei Dovlatov

1941 - 1990

Vene kirjanik ja ajakirjanik, oli oma teostes väga avameelne.

Edward Said

1947 - Present

Pani aluse postkolonialistlikule kirjandusele, mis uurib kolonialismi mõju inimese mõttemaailmale, analüüsib kolonialismi ja imperialismi kultuurilist pärandit. Columbia ülikooli inglise keele professor.

Andrus Kivirähk

1970 - Present

Eesti kirjanik, kes on kirjutanud paljude Eesti inimeste lemmikraamatud. Kirjeldab oma teostes 18-19. sajandi Eesti elu.

Rühmitused, voolud

Noor-Eesti

1905 - 1915

Noor-Eesti, 20. sajandi alguse Eesti kirjanduslik ja üldkultuuriline liikumine. Selle algatasid 1903–04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. Nende hulgas olid mõjukaimad Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik. Kõige tähtsamaks peeti eurooplust. Eesmärk oli käsitada Eestit kui Euroopa osa, tähtsustati pahempoolsust ja sotsialismi, kuid ka individualismi, kultuuri eneseteadlikku loomingulist ja süvarahvuslikku lähtealust, realismi ja romantismi.

Akmeism

1907 - 1914

Kirjandusvool, mis tekkis 1910. aastail Venemaal. Selle suuna moodustasid mõned sümbolistid, kes otsisid sümbolismile uusi väljundeid. Akmeismi nimetatakse igatsuseks maailma kultuuri järele. Klassikaline kirjandus oli akmeistidele baas, millest nad ammutasid ideid. Nad väärtustasid maist elu, eitasid müstikat, kasutasid luules maalilisi kujundeid. Püüdlesid keelelise lihtsuse ja arusaadavuse poole.
Esindajateks Anna Ahmatova, Nikolai Gumiljov, Sergei Gorodetski, Ossip Mandelštam.

Futurism

1909 - Present

Futuristide esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisis ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. Futurismi iseloomustab luulekeele lihtsustamine ning vabavärsi kasutuselevõtt. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Autorinäide: Boriss Pasternak

Kadunud põlvkond

1914 - 1945

Kadunud põlvkonnaks hakati nimetama Esimeses maailmasõjas osalenud ja sellest osavõtmise tulemusena invaliidistunud või vaimselt ning moraalselt muserdatud noort põlvkonda.

Siuru kirjandusrühmitus

1917 - 1919

Siuru oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Siurusse kuulusid August Gailit, kes oli ka selle rühmituse asutaja, Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. 1919 läks Siuru konfliktselt laiali, kuigi ühingut üritati taastada, ei võtnud see enam hinge sisse.

Biitnikud

1948 - 1981

Biitpõlvkonda kuulusid heaoluühiskonna väärtuste vastu võitlevad ameerika kirjanikud. Vastavasse kultuuri kuulub kunst, luule, džässmuusika ning rändav eluviis. Biitnikud käsitlesid avalikult seksuaalseid ja naisõigusi puudutavaid teemasid. Biitnikuid peetakse ka kaudselt hipide kultuuri tekkimise lätteks. Viimaseks biitnikuks peetakse William S. Burroughs nooremat (suri 1981) või Gregory Corsot (suri 2001).